top of page
Henri Tolli

Keerutatud mõistus

 

Parim asi siin elus on heroiin

ja see kuidas kaks hiidlainet plaksuga peas kokku löövad.

Kuidas me paljajalu läbi põllulillede ja torkivate kõrkjate jookseme ning

keerutame ja keerutame kuni maa ja taevas heidavad ühte,

kergitame seelikuid ja tirime patse

suudlused pimedatel tänavanurkadel mõjuvad

kui romantika ise oma uues kuues.

Kahvatud ning kondised sõrmed ümber täpilise teetassi

vihmasel pärastlõunal kostitavad hinge ja

kergendavad meelt.

 

Parim asi siin elus on heroiin

ja see kuidas meeletust õnnejoovastuse vabadusest

supernoovana läbi rünkpilvede kõrgema sfäärini end rabeleme.

Kuidas käega katsutav on Linnutee ja plinkiv Siirius, mis

tulikuuma söena nahka söövitab.

Maine elamus ja raputav elukogemus -

Kord annab ta sulle kõrvakiilu ja viskab akuutselt vastu seina,

virutab roided kopsudesse ning paneb su uppuvalt õhku ahmima.

Siis ta karjub su peale ja raputab sind rohmakalt

ning sõnad on liiga üleliigsed et midagi muuta.

 

Parim asi siin elus on heroiin

ja see kuidas jääkülmas vannivees pisike nõelake

sinakaskollakaid veene läbistab.

"Aeg on illusioon" ütleb Dali Salvador su vannitoa seinal

ja lidub tuhatnelja mööda seinaplaate üles.

Kottis silmad ja lillaks värvunud jahedad huuled

jäävad sosistama veel sinu nime.

Haige mõistus vajab päästmist, aga kes sind siit päästma tuleb?

Tema ometi mitte. Seepärast ütle endale, et

parim asi siin elus on heroiin.

- Liisi Kuu

oh kuidas sõna

vahel hinge lummab

poeb ussina kopsude vahelt

südamesse

püstitab telgi

plaanimatagi lahkuda

tormina iiveldust keerutab

laineid lööb meeles

päikese käest pilvede alla

okupeerib ka keha

kuis väge on keeles

omas

- Mariann Jüriorg

Ma tahan uppuda muusikas

lasta lainetel end ära kanda

las need lained krabavad mind kui takjad, mis mu pükste äärtest ära ei tule

viigu nad mind kaugele

kuhu ei sõida ükski paat, lennuk või mõni rattaline

tahan ahmida muusikat endasse nii kaua

kuni ma ei saa enam hingata

ning nootide raskus mu kõrile surub

- Anett Arutamm

Kui olen teel

 

Kuis olen teel,

naudin seda.

Kuis tee mul laiumas ees,

jooksen, ei peata.

 

Vallutan iga sammu,

mis laiumas ees.

Ei tagasi astu,

on elu mu sees.

 

Ei eesmärgist hooli,

vaid teekond, see nauditav.

Ei vali armastust, ei pooli,

minu elu, see on saavutav.

- Liisa Pesti

Mefisto

 

Armasta jumalust,

muidu taevas näitab ust,

karda kuradit,

et elu pärast surma poleks sitt.

 

Elad oma elu hirmus

ja oled alandlik mis hirmus,

aga mis on sellest kasu,

usud, et saad väärilise tasu.

 

Kuid mis siis kui polegi midagi,

ei jumalat, põrgut ega kedagi,

sa ei elanud päriselt ainult seepärast,

et elu oleks roosilisem pärast.

 

Ilmselt peadki pettuma

ja reaalsusega leppima,

sinu kurat on juba sinu sees,

teda öritab takistada vaid jumal

sinu kujutluses.

-Johanna Kaupmees

katkematu jada

jalgade jada

sürrealistid ja keev viha

why am I here, in your arms

toovad keeksi ümber piha

vaat kus hoolimatu on

küpsetab põrgut

kannatab hiljavara

andestust proua, me sööme õhtust siin!

kergemeelsus

ja viinapood

kurat kelle nägu ma praegu üles poon

lihav lihav raipevillaviha

läkitan tormihakatise

going and going, but where exactly is my home?

kellanokk

kullatopsi kõrval liblikas mustas

oh-oh oh piin

küll magusmõruhapuvastik on vein

- Katharina Bouvet

rahu

nii lihtne

kuid nii kauge

kui saaksin tõsta

oma parema helevalge käe

ja kogu riigile,

             kogu maakerale,

                           kogu inimkonnale

teha pai

nakatada nad

                           rahuga

anda mõtte, õnne, armastuse

lihtsuse

lihtsalt rahu

lehvitada ja anda patsu

näe, võta aega,

siin ta on,

puhtamast puhtaim

naturaalne ja täisväärtuslik

              rahu

              võta,

                          ela.

- Mariann Jüriorg

Vaikus on nii vali

Karjub nii kõvasti

Lausa röögib mulle kõrva

Vahel tahaks, et ta oleks vait

Ma ei suuda taluda seda vaikust

- Anett Arutamm

bottom of page