RAAMAT
"Ettelugeja 6.27-ses rongis" Jean-Paul Didierlaurent 2016
„Ettelugeja 6.27-ses rongis” räägib prantslasest, kelle tööks on koletusliku tehasmasinaga raamatuid hävitada ning neist paberimössi valmistada. Ta vihkab oma tööd. Mees päästab iga päev paar lehte õgija hambust, et neid varajases rongis ette lugeda. Ühel saatuslikul päeval avastas ta mälupulga, millelt leidis noore naise päeviku. See mälupulk oli lõhe tema rutiinsesse ellu ning algatas seiklusi, põnevust ning armumist. Raamat on värvikalt kirjeldatud ning toob välja sõnade ja kirjanduse jõu inimeste elude kaudu.
“Neverland” Urmas Vadi 2017
Urmas Vadi 2017.aastal ilmunud romaan inimestevahelistest suhetest. Raamat, mis justkui voolas lugejast läbi, sest olukorrad ja sündmused olid nii reaalsed ja tunnetatavad. See ei tähenda, et raamat oleks jätnud igava ja olmelise mulje. Vastupidi - igapäevasuhted erinevate inimeste vahel olid ühtpidi kurvad, teisalt ka koomilist üdpilti jätvad. Üks situatsioon võis pakkuda mitut erinevat emotsiooni või mõistmist. Romaanis oli käsitletud väga erinevaid inimtüüpe. Lugu, mille lõpp ei ole eeldatav, samas igatpidi loogiline. See raamat pakub rahuldust kõigile inimestele, sest mingit moodi sotsiaalsus toimub iga inimese elus.
Maarja Kangro peab “Neverlandi” küllusllikuks raamatuks inimeste obsessioonidest, mis on haarav nagu film. Romaan annab tema sõnul ühtlasi nii ängistava kui ka halenaljaka pildi sellest, kuidas inimesed oma kujutluste ja üksteisega (ammugi veel üksteiseta) hakkama ei saa.
Olavi Ruitlane leiab raamatust imeilusat ja suurepäraselt kirjutatud eesti keelt. Andrei Ivanov ütleb, et Urmas Vadi on hoolitsev kirjanik. Tema tegelased on kindlates kätes nagu loodetavasti ka tema lugeja.
TEATER
“Murru 422/2”
Idee ja teostus: Henrik Kalmet, Revo Koplus, Raido Linkmann (NO99), Paavo Piik, Priit Pхldma, Illimar Vihmar,Paul Piik.
Kinoteatri suvelavastuse jaoks on kokku kogutud vangide, ametnike lähedaste ning endiste töötajate meenutused sellest, missugune nägi välja Murru vangla igapäev. Kinnipeetavad elasid suurtes gruppides koos, kus valvurite ja vangide vahel valitsesid hierarhiad ja kanti edasi vanglatsoonide kirjutamata seaduseid.
sfäär
“Tahe”
Renate Keerd on saladuslik kunstnik, kes ei anna vaatajale enne saali tulekut palju informatsiooni algava etenduse kohta. Ta on nii autor, lavastaja, kunstnik, valgus- ja muusikaline kujundaja, mistõttu on tal mängimiseks käes tugevad kaardid. “Tahe” on lavastus, mis räägib ikka ja jälle inimloomast, aga mis muu olekski endile nii põnev kui mitte me ise. Selles lavastuses oli üllatusi- ootamatutel hetkedel, igas vormis, erineval kujul, viisil ja võimalikult palju ning põnevaid vahendeid kasutades. Millisena mõjub jõupaber maha naelutatuna, ümber mässituna või hoopis laest alla rippuvana- just “Tahtes” saab teada. Lavastus, kus maskid ei ole barjääriks, vaid siduvaks vahendiks inimeste kui ka olukordade vahel. Laval mängib Keerdi enda loodud füüsilise teatri trupp Kompanii Nii, kelle liikumine on kõike muud kui oodatav, loomulik ja reaalne. Lavastuse raamis selle visuaalne väljanägemine, mis ei nõrgenenud kordagi lavastuse jooksul. Renate Keerd oskab rääkida tõsistest asjadest ilma sõnadeta ja nalja kaudu
“Põhjas”
Uku Uusbergi lavastatud Maksim Gorki “Põhjas” tegevustik toimub vaeste öömajas, kus Kostõljov üürib keldrikorrusel voodikohti neile, kes endale paremat elupaika lubada ei saa. Ühes väikses ruumis võib kokku sattuda väga suur ja värvikas seltskond, kelle erinevad taustad ja huvid hakkavad konkreetses lavastuses reljeefselt mängima. Uku Uusbergil on oskus panna kaheksateist tegelast tervikuna hästi töötama, kus isegi väikesel rollil on suur tähtsus ja iseloom. See on täielik karakterinäidend, kus otsitakse pidevalt mingisugust üldist tõde, mis ei saa aga kunagi valdavaks, sest tõde on iga inimese oma mõtetes ja südamepõhjas. Konkreetne klassikaline näidend Gorki poolt sobitus oma atmosfäärilt suurepäraselt Linnateatri Põrgulavale, mis aitas kaasa vaataja sisenemisele antud loosse. Tõde on põhjas.
FILM
„Juured“
Režissöörid: Heilika Pikkov, Moonika Siimets, Anna Hints, Nora Särak, Aljona Suržikova, Kersti Uibo, 2018
“Juured” koosneb kuuest väga isiklikust loost. Filmis käsitletakse esimese armumise, lapse kaotuse, vananemise, truuduse murdmise ja inimeste vaheliste suhete keerdkäikude teemasid. 6 lühifilmi koos vahepealsete Anu-Laura Tuttelbergi animatsioonidega loovad huvitava terviku, mille vaatamine on justkui teekonna läbimine.
Maria Avdjushko ja Peeter Simmi portreefilm Eesti tuntud teatrimehest ja teatripedagoogist Kalju Komissarovist. Lisaks kogu Komissarovi teatrielule näitas dokumentaal palju ka temas peitunud kino- ja filmipisikut. Noorele vaatajale põnev ja hariv lugu, milles leidub palju uusi avastusi ning inspiratsiooni ja tahet oma loometeele. Nägi kaadreid ja pilte Komissarovi nooruspõlvest kuni elulõpuaastateni välja. Samuti räägiti tema õpilaste ja sugulastega, mis muutis filmi eriti vahetuks. Portreefilmi valmimine oli ka Komissarovi enda suur soov. Filmi ei ole mõeldud vaid teatriga tihedalt kokkupuutuvale vaatajale, vaid kindlasti oli Komissarov mees, kellest peaksid tänapäeva noored nii mõndagi teadma. Filmist hoovab suurust, tahet, andekust, loovust, siirust, tarkust ning kogemusi, mida tuleks kindlasti edasi kanda.
MUUSIKA
Sigur Rós
Islandi bänd, kelle muusika põhineb pigem minimalistlikel helidel, mis muudab lugude rütmi, struktuuri voolavaks ning helgeks, kuid loob kuulates tugeva emotsiooni. Neid võib liigitada post-roki alla, mis jääb kuhugi sinna alternatiivroki ning progressiivse roki vahele.
Ans. Andur
Paidest pärit bänd, mis kuulub indie-roki alla, on oma loomult lahedalt mahe. Neid võiks iseloomustada sõna mitmekülgne. Repertuaaris on nii rahulikke noote kui ka midagi tugevamat ja mänglevamat, mis tõmbab kaasa. Kõik lood on positiivse alatooniga ning tekitavad hea tunde.
NÄITUS
"Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna graafikatriennaali"
Kuraatorid: Eha Komissarov, Elnara Taidre Aeg: 20.04.18–26.08.18 10:00–18:00. Tallinna Graafikatriennaali tutvustab näitusel Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvate, 50 aasta jooksul auhinnatud tööde väljapanek. Läbi näitusesaali seigeldes leiame palju erinevaid kunstnikke ja nende omanäoliseid teosed. 50 aastat graafikat sisaldab ka mitmeid stiile, tehnikaid ja moode.
FESTIVAL
Rakvere teatrifestival Baltoscandal
Baltoscandal on rahvusvaheline etenduskunstite teatrifestival, mida korraldatakse alates 1990. aastast iga kahe aasta tagant. Sel aastal Rakveres 4.-7. juulini toimuv festival peab oma 15. juubelit. Festival esitleb Euroopa ja maailma uuenduslikku teatrit ning mainstream‘ist erinevaid suundi.
Noorte [eel]arvamusfestival 17. juuni 2018
Festival toimub esmakordselt ning leiab aset Haapsalus. Sündmuse põhieesmärk on anda noorte häälele mõju avalikus aruteluruumis. Üheskoos hakatakse murdma nii ühiskonnas noorte kohta kui ka noorte endi loodud eelarvamusi ja müüte. https://www.facebook.com/events/189361775177404/?active_tab=about